52 - ne nädal

Nii. Kuna käes on sündmustevaene aeg siis hakkan kirjutama ainult siis kui midagi juhtub.
Teisipäev - tagauksest väljunud, peletasin püsti lumehange kusema kükitanud slaavi rahvusest vanema naisterahva. Kükitas, jõllitas paar sekundit mulle otsa ja hakkas ennast palavikuliselt kohendama. "Oi! A ja vas ne zametila! Hihihi!" . Keerasin solidaarsusest selja. No mis seal ikka - kui häda käes tuleb autode vahele kusele minna.

51-ne nädal

Esmaspäev. Eelmine nädal möödus sedasi et olin kohal suht minimaalselt. See - eest pühapäev kompenseeris moraalse kahju. Kuna minu akna all on juba kuulsaks saanud anakate klondike siis nüüd on nende elu raskeks tehtud. Prügikastid ümbritseti kanavõrguga ning pandi lukku. Nagu alati tehti ka seda vene moodi - võtit pole kellegil. Ka anakatel mitte. Nii juhtuski et pühapäeva õhtuks oli tekkinud kanakuudi ümber kultuurkiht prügist mida siis usinasti sorteeriti. Täna oli keegi kinnisvarahaldur anakatele halastanud ning kuudi ukse lahti teinud. Ent võtit ikka kellegil pole...

49-sas nädal

Esmaspäev - Haige kurask. Mingi seagripp või? Peale kahe lusikatäie eetri manustamist jooksis haigus koos uksega välja. Ukseluku võttis kaasa välisukselt.
Teisipäev - Ei häirinud midagi sest jõin omajagu armulauaveini.
Kolmapäev - mingi anakas tatsas ulja näoga ukse suunas ning nähes et ma tulin õue, muutis silmnähtavalt suunda ning lisas tempot. Ei tea mida ta oma ajuga mõtles. Ehk soovis tuhatoosiks kasutatavat pooleliitrist klaaspurki ära varastada?